Boliid

See artikkel räägib meteoorist; sportautotüübi kohta vaata artiklit Boliid (autondus).

Boliid (vanakreeka sõnast bolis 'viskeoda') on taevas lendav tulekera ehk suure massiga meteoor.

Boliidid esinevad harva ja nende kohta peetakse ülemaailmset arvestust. Eestis spetsiaalselt boliide ei valvata ja Eestis nähtavaid boliide ei lisata ka nimestikku.^[viide?]

Boliid tekib suurest meteoorkehast, kui selle mass ületab 100 grammi ja see tungib atmosfääri tihedatesse kihtidesse. Atmosfääris hõõrdumisel õhuga meteoorkeha kuumeneb ja tema ümber tekib kuumadest gaasidest ja osakestest kiht. Tihti on boliid suure nurkdiameetriga ning nähtav isegi päeval. Boliid ületab heleduselt Veenuse ja jätab langemisel järele märgatava tolmujälje. Paljude boliidide liikumine lõpeb plahvatusega ja vahel ka meteoriitide langemisega Maa pinnale.^[viide?]

Kui suuremad boliidid jõuavad kümmekonna kilomeetri kõrgusele, hakkab kostma ka heli ja nad võivad ohtlikuks muutuda. Kui meteoorkeha lendab madalamal kui 60 km maapinnast, kujuneb ballistiline lööklaine, mis muundub helilaineks. Helilaine meieni jõudes kuuleme pauku. Väiksemad boliidid pole ohtlikud, sest nad põlevad enne maapinnale jõudmist täielikult ära. Ent näiteks meetrise läbimõõduga boliid jõuab kindlasti Maa pinnale. Maailmas on teada juhtumeid, kui nad on kukkunud autodele ja majadele, tabanud koeri ja inimesi.^[viide?]

Vanasti pidasid mõned neid tuld purskavateks lendavateks draakoniteks.^[viide?]

Viru-Roela kohal 1. juunil 1937 plahvatanud boliid tekitas 8-meetrise Simuna kraatri.^[viide?]

Baltimaades nähti 11. veebruaril 1976 erakordselt heledat nn Balti boliidi.^[viide?]

Boliide on Eestis nähtud näiteks:^[viide?]